Suundpuurimine

Suundpuurimine var.2Meetod on kasutatav survetorustike, isevoolsete lühikeste torustikelõikude ning hülsstorustike ehitamisel. Seadmete kompleks koosneb järgnevast: puurpink, mikser või kompressor, lokatsiooniseadmed.

Esimese etapina teostatakse pilootpuurimine. Vatavalt pinnasetingimustele valitakse sobiv puurpea.

Pilootpuurimise abil kontrollitakse puurpea asukohta lokatsiooniseadme abil. See võimaldab juhtida puurpea soovitud trajektooril. Puurimise käigus ühendatakse puurvardad, mille abil juhitakse puurpead ning suunatakse puurpeasse spersiaalset puurimissegu. Puurimissegu koostis on erinev sõltuvalt pinnasetüübist. Kui puurpea on jõudnud soovitud lõpp-punkti, siis asendatakse puurpea laiendajaga, mille taha omakorda ühendatakse sissetõmmatav toru – tavaliselt polüetüleentoru. Edasi teostatakse toru sissetõmbamine pilootkanalisse, mille käigus toru ees olev laiendaja suurendab kanalit ning suunab puurimisvedeliku kanalisse. See vähendab hõõrdejõudu sissetõmmatavale torule ja kannab välja kanali pinnast.

Suuremate läbimõõtudega torude korral kasutatakse enne toru sissetõmbamist nn. eellaiendust, et vähendada tõmbejõudusid ja suurendada kanalit „samm-sammu“ haaval.

Suundpuurimist on võimalik teostada maapinnalt maapinnale (näiteks kaabelhülsside paigaldamisel või kaevikust kaevikusse)

Plussid (+) Miinused (-)
Minimaalne kaevejälg ja taastamiskulu (mitmeti madalam hind võtteldes avatud kaevikuga) Vajalikud eelnevad pinnaseuuringud
Pikad paigalduslõigud
Paigaldustöö raportid toru asukoha kohta
Kasutatav kõikides pinnastes sh. paas ja graniit

Toru purustamine

Meetod on kasutatav isevoolsete ja survetorustike ning kaablite hülsstorustike renoveerimiseks. Meetod on sobilik ka kohtades, kus renoveeritava toru läheduses on teised kommunikatsioonid, kuivõrd seadme poolt tekitatav vibratsioon on minimaalne. Lisaks võimaldab meetod suurendada olemasoleva toru läbimõõtu kuni kaks korda. Seadmete kompleks koosneb järgnevast: purustuspea, vardad, jõujaam ja juhtpult.

Esmalt rajatakse stardikaevik ja lõpukaevik. Stardikaevikusse paigaldatakse torupurustusseade ehk nn. bursti seade. Seadme abil lükatakse läbi vana toru vardad, kuni lõpukaevikuni. Lõpukaevikus ühendatakse varrastega purustuspea, millega omakorda ühendatakse uus sissetõmmatav PE-toru. Soovitatav on kasutada spetsiaalset tugevdatud seinaga PE-toru. Burstiseadme abil tõmmatakse vanasse torusse sisse uus toru, kusjuures purustuspeaga purustatakse töö käigus olemasolev toru. Sõltuvalt olemasoleva toru materjalist, kasutatakse erinevaid purustuspäid.

Toru purustamist ja uue torustiku rajamist on antud meetodil võimalik väiksemate toruläbimõõtude korral teostada ka kaevust kaevu või kaevust kaevikusse. Sellisel puhul peab olemasolev kaev olema rajatud raudbetoonist ning kaevu läbimõõt minimaalselt 1000 mm.

Plussid (+) Miinused (-)
Vana toru läbimõõdu suurendamine Suhteliselt suur kaevejälg suuremate toruläbimõõtude korral
Madal vibratsioon Ühenduste kohad vaja välja kaevata
Toru sügavus ei oma olulist mõju paigalduse hinnale Järgib vana toru langu
Suur paigalduse pikkus Vajalik ülepumpamine ja/või ajutine veevarustus

Toru sissetõmbamine

Meetod on kasutatav torustike renoveerimiseks, kui olemasoleva torustiku läbimõõtu on lubatud vähendada. Seadmete kompleks koosneb järgnevast: vints, jõujaam – saab teostada ka suundpuurimise ja burstiseadmega.

Sõltuvalt uue toru läbimõõdust rajatakse stardi- ja lõpu kaevikud. DN 110 toru korral ei ole üldiselt kaevikuid vaja, kuivõrd toru painderaadius võimaldab töötada olemasolevate kaevude kaudu. Olemasolevasse torusse tõmmatakse sisse uus toru. Pärast toru sissetõmbamist täidetakse vana ja uue toru vahel tekkinud tühimik vahtbetooniga või paigaldatakse enne sissetõmbamist uue toru ümber spetsiaalsed tsentreerimisrõngad. Vahtbetooniga täitmine ei ole vajalik, kui vana ja uue toru seinte vaheline vahe on väiksem kui 1/10 vana toru läbimõõdust.

Plussid (+) Miinused (-)
Kiire paigaldus Vana toru läbimõõt väheneb
Suur paigalduspikkus Ühenduste kohad vaja välja kaevata
Toru sügavus ei oma olulist mõju paigalduse hinnale Järgib vana toru langu
Ei nõua erioskusi Vajalik ülepumpamine ja/või ajutine veevarustus

Suka paigaldus

Sukk_290911_whiteSuka paigaldust tuntakse maailmas CIPP-meetodina – cured in place pipe. Tegemist on torude renoveerimise meetodiga, kus olemasolevasse torusse sisestatakse suruõhu või veesurve abil vilttoorik, mis on immutatud spetsiaalse vaiguseguga. Kui toorikmaterjal on olemasolevasse torusse sisestatud, siis alustatakse kuumutamist kas auru, vee või õhuga. Kuumutamise käigus kivistub toorik („sukk”) vastu vana toru seina ning moodustab vana toru sees uue vastupidava toru.

Antud meetodiga on võimalik renoveerida ka vertikaalseid torustikke.

Erinevad toorikmaterjalid võimaldavad renoveerida järgnevaid torustikke: peatrassid, majaühendused, maja vertikaaltorustikud ja teostada kohtparandusi.

Plussid (+) Miinused (-)
Ei vaja kaevikuid Tööde teostamine alla -5°C juures raskendatud
Suur paigalduspikkus  Vajalik ülepumpamine
Minimaalne liikluse ja elanikkonna häirimine
Keskkonnasõbralikud materjalid
Juurte sissekasv torusse peatatakse
Optimaalne hind
Ühenduskohtades puudub vajadus kaevata

Peatrassi suka paigaldus

Võimaldab renoveerida pikemaid torustikelõike (kuni 300 m) – paigalduspikkus sõltub konkreetsest objektist. Suletakse renoveeritav peatrassi lõik ning vajadusel korraldatakse ülepumpamine. Teostatakse vilttooriku immutamine vaiguseguga kas otse objektil või tehases. Pärast immutusprotsessi sisestatakse suka toorik vanasse torusse kas spetsiaalse trumli kaudu suruõhu või veesurve abil.

Järgmises etapis alustatakse suka tooriku kuumutamist (kuuma auru või veega). Temperatuuri tõusu mõjul toimub vaigumaterjali reaktsioon ja see hakkab kivistuma. Sõltuvalt suka läbimõõdust ja pikkusest ning kuumutamistehnoloogiast, võtab kivistumine aega vähemalt 2 tundi. Pärast kivistumist jahutatakse sukk maha ning alles siis avatakse suka otsad ja lõigatakse lahti sukk vahekaevudest. Pimeühenduste korral freesitakse need lahti spetsiaalse freesrobotiga. Teostatakse paigaldusjärgne kaameravaatlus ning antakse renoveeritud trass ekspluatatsiooni.

Majaühendustorustike suka paigaldus

Majaühendustorusike suka paigaldus erineb peatrassi suka paigaldusest ainult materjalide osas ning kuumutamisena kasutatakse ainult õhku. Materjalid võimaldavad renoveerida ka torustikke, kus on sees nn. põlved ja esineb ka väiksemaid toru läbimõõdu muutusi.

Analoogselt peatrassi suka paigaldusega pole üldiselt vaja kaevata – vaja on ainult ühte suka sisestamise kohta. On võimalik renoveerida kaevamata ka nn. pimedaid majaühendusi. Sellisel juhul tuleb sukk sisestada majapoolsest kaevust või keldrist.

Sukk - kohtparandusKohtparandus

Kohtparandust kasutatakse kohtades, kus torustiku osa on kahjustatud – toru osale paigaldatakse korrosioonikindel klaasfiiberriie, mis on immutatud silikaat- vaiguseguga. Paigaldus toimub spetsiaalse konteineri abil, millega liigutakse kahjustunud koha juurde. Suruõhu abil surutakse immutatud riie vastu kahjustunud toru lõiku kogu perimeetri ulatuses ning immutatud riie kivistub toru seina külge.

Kogu protseduuri kontrollitakse videokaamera abil. Paigalduseks ei ole vaja kaevetöid, kui kaevude suurus võimaldab konteineri sisestamist

Pimeühenduste renoveeriminePimeühenduste renoveerimine (TopHats)

Pärast peatrassi suka paigaldust on alati mõistlik renoveerida ka nn. pimeühendused. Kui seda ei tehta, siis ei tagata peatrassi renoveerimise üht olulisemat eesmärki – infiltratsiooni likvideerimist torusse. TopHats meetod võimaldab renoveerida pimeühendusi ilma kaevamata. Selleks paigaldatakse ühenduskohale peatrassi poolelt „müts” (ulatub 30 cm majaühendustorustikku), mis muudab ühenduse veetihedaks ja tagab torustiku osa vajaliku tugevuse.

Tükksujutus

TükksujutusMeetod on kasutatav amortiseerunud isevoolsete torustike renoveerimisel, kui olemasoleva torustiku läbimõõtu on lubatud vähendada. Seadmete kompleksis on abiseadmed toru lükkamiseks ja jõujaam.

Vanale torustikule teostatakse enne tööde algust survepesu ja kaameravaatluse teel kontrollitakse, kas renoveeritava toru lõigus ei ole takistusi toru sisestamiseks. Olemasoleva kaevu põhja paigaldatakse paigaldusrenn koos tõukuriga, mille abil lükatakse vana toru sisse 0,5 m pikkused tugevdatud PE-toru moodulid. Moodulid on varustatud spetsiaalse lukustusmuhviga, mis väldib moodulite lahtiühendumist vanas torus. Tööd teostatakse kaevust kaevu, kaevetööd ei ole vajalikud, v.a nn. pimeühenduste kohad. Põhimõtteliselt ei ole vaja tööde ajal ülepumpamise organiseerimist. Vajadusel täidetakse pärast paigaldust vana ja uue toru seinte vaheline osa vahtbetooniga.

Plussid (+) Miinused (-)
Kiire paigaldus Teatud juhtudel nõuab vahtbetooni
Suur paigalduspikkus Pimeühenduste korral vaja kaevata
Võimaldab pööranguid kuni 5 kraadi Toru läbimõõdu vähenemine

Kaevude tsementeerimine

auguprits2Meetod on kasutatav olemasolevate vaatluskaevude ja reservuaaride veetihedaks muutmiseks. Tuntakse ka nime all torkreteerimine. Kasutatavad seadmeteks on seguseade koos pritsiga ja kompressor.

Esimeses etapis puhastatakse (survepesu abil) rekonstrueeritava kaevu pind mustusest ja setetest. Teises etapis likvideeritakse kaevu lekete kohad (augud, praod, kust vesi kaevu imbub) spetsiaalse plastiliinilaadse materjaliga ning vajadusel profileeritakse ka kaevu põhi koos voolurenniga. Kolmandas etapis tasandatakse ühtlase kihiga kogu kaevu sisemine pind ning viimases etapis kantakse peale lõppkiht, mis annab kaevule lõpliku veetiheduse.

Antud meetod ei ole mõeldud kaevu seina tugevuse suurendamiseks, vaid ainult infiltratsiooni peatamiseks, mistõttu tasub tellijal alati eelnevalt ära hinnata kaevude tegelik seisukord.

Plussid (+) Miinused (-)
Ära jäävad keerukad kaevetööd Ei muuda kaevu seinu suure pinnase välissurve suhtes rohkem
vastupidavaks vaid peatab ainult infiltratsiooni
Kiire ja efektiivne rekonstrueerimismeetod

Vasarpuurimine

ImageMeetod on kasutatav isevoolsete torustike või hülsstorustike ehitamisel.

Seadmete kompleks koosneb puurimisseadmest, jõujaamast ja suruõhukompressorist.

Torustike paigaldus toimub tavapäraselt kaevikust kaevikusse.

Pärast kaevikute ettevalmistamist paigaldatakse stardikaevikusse puurimisseade, määratakse digitaalloodiga torustiku lang ja teostatakse puurimine. Toru langu kontrollitakse puurimistööde käigus.

Suruõhuhaamri abil teostatakse puurava puurimine, kasutades hülsstorusid mille sees on tigukonveierid ning mille abil kantakse välja pinnas. Torudena kasutatakse tavalisi raudtorusid. Meetod võimaldab puurida ka plasttorusid ilma metallhülsita.

Plussid (+) Miinused (-)
Kasutatav kõikides pinnastes sh. paas ja graniit Vajab ettevalmistatud stardi- ja lõpukaevikuid
Võimaldab puurida etteantud languga hülsse ja isevoolseid torustikke Paigaldussügavus ja pinnasevee tase mõjutavad paigaldusmaksumust
Seade ei vaja töötamiseks lisaankurdamist ega tugiseinu seadme töösurve vastuvõtuks  Vajalikud eelnevad pinnaseuuringud
Minimaalne pinnaseteisalduse maht
Minimaalsed liiklushäired